Intervjuu: uzbeki luületaja oma uuest luulekogust

Uzbeki luületaja uus luulekogu kannab nime „Piiride sees“. Kogus räägib lähedusest, kodust ning kahe maailma piiridest, mis võivad tunduda kauged, kuid mõjutavad iga päeva. Vestluses käsitleb ta kirjutamisprotsessi, oma teemavalikut ja luule elu muusika, liikumise ning filmi kaudu.

Küsimused tekkisid kogust lugedes ning vastused paljastavad kirjutaja kunstilisi valikuid. Kõigepealt räägitakse sellest, kuidas üksikust mõttest kasvab terve luule, seejärel keelest ja rütmist. Vestluse keskmes on täpne küsimus: kuidas muutub isiklik kogemus sõnastuseks, mis jõuab ka võõrdeni.

Luulekogu sünnimoment

Küsimus: Millal hakkas uue luulekogu kirjutamine?

Vastus: See ei alga ühe kindla kuupäevaga. Esialgu tekkisid üksikud read, millest ta ei osanud rääkida kui üht tervikut. Mõned mõtted kordusid teistega, teised jäid lahtiselt kõlama. Alles hiljem, kui paberilekandmine muutis eraldi laused ridadeks ja ridadest peatükkideks, ilmnes kogusele selge struktuur.

Küsimus: Kas alguses oli kogust kujutav üksik idee?

Vastus: Üksikidee asemel oli soov näha, milliseid teemasid ta tegelikult kannab. Igapäevaelu pakkus pidevat materjali, kuid iga mälestus ei sobinud luuleks. Ta hakkas eristama olulisi detaile, nagu kohv, vana aknaserv, surnud inimese hääl ja bussi hiline saabumine. Nii kujunes kogust toetav tunnuslik detailsus.

Igapäev ja identiteet

Küsimus: Millised teemad on kogusis kõige tugevamalt esile kerkinud?

Vastus: Kõige selgemalt kõneleb kogus inimese kohast ümbrites. Kodu, linn, pere ja võõruses elamine moodustavad selle keskme. Luuletaja käsitleb ka naise identiteeti, mitte üksnes kaheksaist rolli, vaid keeruka ja muutuva suhtena töö, perekonna, rahvuse ning keele vahel. Isiklikud kogemused on talle tähtsad, kuid iga detail ei pea rääkima kogu loo.

Vastus: Tants ja luule on temas juba pikemalt seotud. Ta kirjeldab, kuidas lause võib kõndida, muutuda kaasa ja avaneda uue tähenduse. Sellist liikumist ja etteantud rütmi aitavad mõista lezginka tantsuõppematerjalid, mis laiendavad luule kuulutusviisi tavalisest raamatulugemisest. Ridades muutub kehapoeg ning sõnastus saab oma rütmi.

Küsimus: Kas luuled on mõeldud ainult emakeelse lugeja jaoks? Vastus: Ta ei piirlu oma luuleid ühe keele päris pojaga. Mõned mõtted on temal kergemini sõnastatud emakeeles, teised vajavad mõlema keele vahendamist. See teadlik valik annab kogusele ristumise, kus eri keeles elavad tähendused ei asendu teineteist, vaid täiendavad üksteist.

Sõna, rütm ja kujund

Küsimus: Millal tundis ta, et luule sõnastus on valmis? Vastus: Tavaliselt tekib selge hetk siis, kui mõttest eralduvad kindlad sõnad. Esialgne seletus võib olla täpne, kuid luule vajab vähem sõnu ja rohkem õhku. Ta loob lausest lühikesi katkendeid, jätab mõned asjad välja ning annab teistele võimaluse kõlada vastupidi. Kui lõppversioon kõlab ka vaatleja kõrval, saab ta teksti pidada valmiks.

Vastus: Sõnastuses on palju igapäevaseid metafore. Ruum muutub teekonnaks, hääl muutub toaks, vahekaik muutub väikeseks riigiks. Ta kasutab rahvapäraseid ütluslikke pöördusi, aga ei jää nende sõna-sõnaliseks kordajaks. Ila muutub iga luules oma rütmiks, mis tugineb kõne kõverusele, mitte pelgalt kooreridade ettenähtud pikkusele.

Küsimus: Kuidas tuli luuletesse sisse rütm? Vastus: Kõigepealt muusikast, mida ta kuulab tööle minnes ja majutuse tagantööle naastes. Mõnel laulul on ühesugune tempo, teine nõuab vaikust ja kolmanda juures jäetakse sõnad vabalt õhku. Keerukamate luulete puhul aitab mõelda lause pikkus ja kahe õõnsuse erinevus. Rühm ei pea kõlab ühtlaselt; kuulutuse võib luua ka tihedus ja paus.

Koguse keel jääb küllatiseks ja otseseks. Sõnad on enamasti tuntavad, kuid nende asetamine sunnib lugejat vaatlema tavalisi nähtusi teisest nurga alt. Lihtsus ei tähenda siin kõige väiksemat võimalikku sõnastust.

Luule laval ja filmis

Küsimus: Kas luulekogu on mõeldud vaid raamatuna? Vastus: Ta soovib, et luule saaks elada mitmel kujul. Raamat jääb põhivormiks, kuid ettekannetel muutuvad pause, silpide rütm ja kõne kõrgus. Muusika aitab luule avaneda, kui see ei varjata sõnastust. Mõned read sobivad pillile, teised koorile, mõned kõige paremini inimese üksinda laulule.

Sama kunstilist mõtet toetavad EXO lavamomendid, kus liikmed jagavad oma lemmikeid lavahetkeid ja seostavad etteaste kujunduse emotsioonidega. Luulevõtja saab sellest aimu, kuidas muusika, liikumine ja näitlemine võivad luua ühise terviku.

Küsimus: Mida tähendab luule jaoks video? Vastus: Video näitab ruumi, kuhu lugeja võib mõtteliseks minna. Ta sooviks luule etteantud kujutise, mitte pelgalt teksti ekraanil. Kaamera võib püüda lause sisu, värvustada vaikuse ja näidata käte liikumist. Muusika jaoks on vaja selget algus- ning lõpppunkti, et video ei muutuks üksnes kaunite piltide reaks.

Ettekandel jääb kõige olulisemaks sõna ja sellele antud aeg. Ülejäänu – valgus, muusika, kaamera – toetab kuulutust ning juhib tähelepanu luule eri kihtidele. Nii saab sama luule anda iga kuulutuse korral uue hingamise.

Vastuvõtt ja tulevik

Küsimus: Milline vastuvõtt on talle kõige olulisem? Vastus: Ta soovib, et lugeja tunneks kogust isiklikult, ilma et peaks kõiki viiteid kohe avama. Mõned luuled toimivad uue kogemusena, teised puudutavad juba tuntud tunnet. Kõige parem tagasiside on kirjeldus, kus lugeja räägib ühest lausest, mis jäi talle meelde. See näitab, et luule on teinud oma töö.

Vastus: Film on teine väga oluline inspiratsioonivahend. Vaadates filmide kataloogi mõtleb ta piltidele, mis võiksid luule kõrval rääkida sama loo teise poolt. Kujutis võib anda tekstile uue ajaskaala: linn muutuda aeglasemaks, võõras nähtus pelgata ohtlikuks või tavaline hetk saada dramaatilise tähenduse. Ta otsib filmide sealt vastandit oma igapäevale.

Küsimus: Kas kogus kasvab tulevikus edasi? Vastus: Kindlasti, kuid mitte mahu pärast. Iga uus tsükkel peaks lisama uue emotsionaalse registre, mitte korduvat materjali. Tulevikus on talle oluline tõlkeline laiemus, sest luule võib muutuda ustavaks sõltumata sellest, millisesse keelde ta esmalt kirjutati. Samuti soovib ta ühendada teksti ettekande, muusika ja kujundusega, jättes sõnad sõnadeks.

Luulekogust iseloomustavad tähised

Küsisin, millised tunnused aitavad kogust kõige paremini meeldejätta.

• Piiride teema ulatub elukoha, pere ja identiteedi tasandile.
• Linn ning selle äärealad esinevad sageli kodumaana.
• Kujundid tuginevad igapäevaelu, peremälestuse ja kehataite.
• Rahulikud kirjeldused vahelduvad lühikeste, löökiderõhuliste ridadega.
• Kogus lõpeb avatud küsimusega, mis jääb lugeja vastusele.

Leviku ja järgmiste kuulutuste kohta küsisin, milliseid võimalusi autor näeb.

• Luulekogu on mõeldud nii iseseisvaks lugemiseks kui ka ettekanneteks.
• Osa luuleid on valmistatud koostöös muusikaga, mis toetab nende rütmi.
• Videovormat pakub luule täiendava ruumilise ja emotsionaalse kihi.
• Tõlkeprojektid avavad koguse uutele lugejatele ja keeltest.
• Elav esitlus aitab luulel elada edasi ka pärast raamatu sulgumist.